Inimese mõju maastikule – looduskaitse versus loodusvarade kasutamine – tutvustav kodulehekülg.
Loe meie kooli tegemistest ka Pärnu Postimehest: Koonga kooli õpilased uurivad inimese mõju maastikule.
Koonga Põhikooli projekt „Inimese mõju maastikule – looduskaitse versus loodusvarade kasutamine”
Käesoleva aasta veebruaris kirjutasid Koonga Põhikooli direktor Ülle Andrea ja loodusainete õpetaja Hele Nööri Keskkonnainvesteeringute Keskusele projekti „Inimese mõju maastikule – looduskaitse versus loodusvarade kasutamine”, milles taotlesid vahendeid õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmiseks.
KIK otsustas rahastada meie projekti maakondliku keskkonnateadlikkuse programmi raames summas 3750.46 eurot.
Kahele planeeritud õppekäigule (mõlemas osales 40 õpilast) eelnes suur töö nende ettevalmistamiseks: õppetundides tutvuti täiendavalt rahvusparkide ajalooga ja nende poolt kantavate ideedega ning suunati õpilasi nägema inimeste mittesäästlikku suhtumist loodusesse, õpilased otsisid internetist infot ja tegid eeltöid voldikute koostamiseks.
Esimene õppekäik toimus 11. mail Vilsandi Rahvusparki, mis eelmisel aastal tähistas oma sajandat juubelit. Päeva alguses tutvusid õpilased ekspositsiooniga Loona mõisas, kus räägiti, miks see rahvuspark sinna loodi, samuti näidati filmi hüljestest, nende pulmamängudest ja poegade imetamisest. Edasi toimus põnev paadimatk, mis muutis oma esialgset kurssi, kuna veetase meres oli valitsevate tuulte mõjul alanenud. Saare läänerannas ootas saarevaht Margit Tätte, kes hoiab korras ka RMK matkaradasid. Ta korraldas väga huvitava ekskursiooni randumiskohast majakani. Saarel käisid õpilased korallilistel kividel, mis on tekkinud siis, kui Eesti asus ekvaatori kohal – need olid tõesti nagu kärjed. Kivimid olid kaetud vetikatega, seetõttu tundusid need tumedatena. Randa oli uhutud palju puna- ja pruunvetikat. Tagasiteel külastati Miku metsaparki, kus sai proovida puu koorimist, vikatiga niitmist, kahemehe saega saagimist. Lisaks oli sinna metsa tehtud huvitav metsarada, kus käpalistele oli praktiliselt võimatu mitte peale astuda, neid oli seal lihtsalt nii palju. Üldse oli tegemist huvitava õppekäiguga, kus tõdeti, et on võimalik looduses elada ilma sellele kahjulike tagajärgedeta.
Teine õppekäik toimus 1. juunil Lahemaa Rahvusparki. Tutvuti Lahemaa Rahvuspargiga – sellel päeval tähistas rahvuspark oma 40. sünnipäeva. Saadi aru, kuidas mõisakultuur muutis eesti maastikke – toimus huvitav ekskursioon Sagadi mõisa, kus oli väga eksklusiivne mööbel, mis oli tehtud loomasarvedest (vahetatud Vene piirvalvega Źiguli vastu). Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseumis nägid õpilased, kuidas põlevkivi kaevandati läbi ajaloo. Lapsed sõitsid maa-aluse tööliste vedamise rongiga, hoidsid käes töötavat puuri, tunnetasid seda rõskust, mis kaevanduses tekib, ja said teada, kuidas kulu põletamine võib mõjuda kaevandustele. Eriline elamus oli Baltikumi kõige kõrgem tuhamägi Kiviõlis. Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine on siiski vajalikud, kuid seda tuleb teha võimalikult keskkonda säästvalt ja aheraine mäed tuleks uuesti kasutusele võtta. Rakvere linnuses lapsed tajusid, milline oli kunagi rüütli elu.
Sellega pole Koonga kooli projekt veel lõppenud: vaja on lõpetada ja viimistleda infovoldikud koostöös arvutiõpetaja Agnes Kaioga, panna need üles kooli ja KIK-i kodulehele huvilistele vaatamiseks, tutvustada õppekäikudel nähtut lapsevanematele ning valla teise põhikooli õpilastele, koostada viktoriini küsimused ning kujundada õpitu ja nähtu alusel lauamäng. Kõik see ühe eesmärgi nimel – et õpilased saaksid aru säästva eluviisi vajalikkusest ja rakendaksid sellist ellusuhtumist nii kodus kui koolis.
Ülle Andrea
